Eelmisel suvel meeskonnaaerutamist õppides tekkis Alutaguse naistel hull idee katsuda jõudu Võhandu maratonil. Tookord nägi see välja rohkem slaalomsõiduna, kuid tänu tublidele tüürinaistele saime lõpuks ka paadi sirgeks. Kersti julge regaski meid võistlusele ning nii see teoks saigi. Vahetult enne Võhandut käsime ka Purtsel harjutamas ning Imrelt näpunäiteid saamas. Selgus et meie tiimi nimi oleks pidanud olema ’’üle KÕIKIDE kivide’’. Siiski olime lootusrikkad ning kergelt ootusärevad.

Nii me siis olimegi 7 liikmelise raftipaadiga 21.aprilli varahommikul Tamula järvel. Kindlustamaks endale parimat stardipositsiooni sõitsime Võrru juba reedel ja sättisime rafti korda ja meeleolu valmis. Stardihommik algas vara ja ruttu-ruttu tuli veele saada. Kühveldasime kiirelt stardist minema, et saaks nautida aerutamist ja mõnusat seltskonda. Eelmisel nädalal Purtse jõel harjutades olime arvestanud välja, et kui samas tempos sõita, siis lootus finišeerida alla 20 h. Motivatsioon oli laes ja eneselegi ootamatult jõudsime esimese ülevedamiskohani enne kui meie saatetiim. Mis siis ikka, väike jalasirutus ja paadivedu ning kärmelt veele tagasi. Kaldal seistes hakkas isegi jahe. Prrrr! Teises vaheajapunktis ootasid meid ka Kelli ja Jaanus, kes aitasid meil paati mäest üles vedida. Uue jõulaksu jätkamiseks andis nende tohutu entusiasm. Motivatsiooni tõstsid ja üllatust pakkusid mitmete kaasvõistlejate kiitused õige tehnika kohta. Nii mõnigi süstaja imestas, et ainult naised paadis ja nii kaugel juba ning oh kui palju mehi jälitamas. Hiljem tulemustesi vaadates on rõõm tõdeda, et oma paadiklassis olime Leevi vaheajapunktis lausa 42. Võhandul oli üüratult mõnus õhkkond ja maraton pakkus nii idüllilisi vaateid kui ka adrenaliinirohkeid hetki ja seda kõike sai nautida parima naiskonnaga. Aitäh naiskad!

Oma sõidu lõpetasime seekord Reo vaheajapunktis, kui läbitud oli 50km ja ajaga ligikaudu 8,5h. Pakkisime oma paadi uuesti kokku, käisime saunas ja parkisime kõhud peale rasket tööd uuesti täis ning hakkasime ootama, millal jõuab finišisse Rasmus, kes esindas klubi ühese kajakiga. Tema sai 100km läbitud ajaga 11:06:31 mis andis oma klassis tubli 61 koha.

Mõnusa emotsiooni saatel saimegi hakata sõitma kodupoole. Nüüd juba autodega. Koduteel mõlgutati juba mõtteid, et seda pulli võiks korrata. Loodame järgmisel aastal jälle kohtuda!