Tehtud matkad

TäiskuuÖÖsööming kogub kehasse energiat, mis tuleks kuhugi rakendada. Näiteks matkakesele. Rändame erinevate Kauksi looduse aarete vahel, vaatame üle talvised liivaluited, ürgse oja, ämblikmännid ja muidugi Peipsi järve oma (loodetavasti) ulatuslike jääväljadega. Tunnise jalutuskäigu järel on keres taas ruumi uute hõrgutiste jaoks.

Eksklusiivsele retkele KAKS inimest ÜHE hinnaga! Kolm üksteise naabruses kõrguvat Kiviõli tehismäge ootavad üle pika aja taas vapraid vallutajaid! Varem vaid korra avalikult toimunud Kiviõli kolme tipu matk ootab avastajaid, kes talviste nõlvade väljakutse vastu võtaksid. Ligikaudu 6 km pikkusel tõuseme ja laskume mägedest kolm korda. Iga tipp tasub seiklejaid avasüli külma tuule ja avarate vaadetega. Kohapeal selgub, miks pole päris õige neid…

Ainult Ida-Virumaal! Teeme vaatemängulise avastusretke mitmete erinevate tehisallikate ja šahtide juurde, kus maapõuest välja pressivat vett on suunata aidanud inimkäsi. Kui ei teaks, arvaks, et meiligi on imelised geisrid. Tekkinud on aga looduse ja tehismaastiku põnev koosmäng. Matkal tuuakse esile, kuidas toruallikad suunavad maapõuest tulevat märatsevat vett voolama rahunenuna kindlate radade kaudu ja kust see vesi tuleb. Avasta, kuidas need haruldased nähtused kujunenud o…

Nierothi aadlisuguvõsale on Eesti aladel eri aegadel kuulunud ligi kolm tosinat erinevat mõisa ja lausa kahe küla tänane nimi Neeruti pärineb neilt. Mõlemad Neerutid on kaunistatud järvede ja küngastega ning vihjavad juba ammuste aegade inimtegevusele – kummagi naabruses on ka muistsed linnamäed.

Alutaguse Rahvuspargi südames on ainulaadsed kriivad, mis annavad rabamaastikule huvitava kontrasti. Inimtegevusest pikalt mõjutamata looduses, kus on mitmete lindude ja loomade pelgupaik, on igas hingetõmbes tunda talvise looduse ürgset võlu.

Jõuluretk viib Lahemaa rahvuspargi sellisesse nurgatagusese, kus metsa- ja mereõhku teavad nautimas käia vähesed. Oma varjatud kohale vaatamata on siin looduse huvitavate vingerpusside vahel samuti hulk vanu inimtegevuse jälgi.

III Tuhamägede Maratonmatka kõrvalsündmus Tuhamägede veerandmaratonmatk on rahulikum kulgemine koos kohaliku matkajuhiga. Külastatakse Tammikule lähemaid aherainest tehismägesid, mis kuhjatud hiide, rappa ja linna piirile. Liikumise vahepeal kõlavad lood minevikust, olevikust ja tulevikust. Peale matka ootab supp, jook ja magus amps.

Poolmaratonmatk viib kohtadesse, kus kunagi olnud palju inimtegevust, kuid nüüd võsastuvad – kuid eks keskkond vajabki looduse taastumisega puhkust ja puhastust. Loomulikult on teel rohkelt põlevkivitööstuse maamärke ja vallutame päris mitu tehismäge, kuid rajale jääb ka palju muud piirkonna kirjule ajaloole viitavat. Ligikaudu 20km pikkune avastusmatk on mitmekesine nii sisu, maastiku kui läbitavusraskuse poolest (käime ka võpsikus).

KUIDAS KUJUNEB seiklusmatk käib… tegelikult me ei tea, kus! Kogenud matkajuht Tanel ütleb, et kohandab rada käigult, vastavalt ilmale ja oludelele. Muretseda pole aga põhjust! Matka piirkond on igiliikur Taneli tagahoov ja ta teab, kuhu, kuidas ja millal Tammikule välja peab jõudma. Tasub valmis olla ootamatuteks, aga oleme veendunud, et mägedele turnimiste vahepeal tehakse jälgi maastikule ja vähemkäidud radadele.

Ekskursioonil giidiga näete silmaga nähtavaid eri ajakihte. Vürtsi lisavad giidi pajatused ajaloolistest sündmustest ja suurkujudest. 

Ekskursiooni keskmes – lossiplatsil – rändate VR prillide abil 1938. aastasse ning näete tänaseks hävinud Oru lossi nii seest kui väljast tema hiilgeajal.

Lahingpaikade seiklusrännak on matk, mis viib osalejad Sinimägede ja Vaivara ranniku avastusretkele. Just seal toimusid II maailmasõja karmimad lahingud ning see paik on olnud strateegiliseks kindlustuspunktiks teisteski sõdades.
Rännak kulgeb üle kolme Sinimägede künka, piki Rootsi valli, pankrannikut ja Tannenbergi liini. Teele jääb mitmeid ajaloomälestisi, põnevaid ülesandeid ning väljakutseid. Matkajuhid rikastavad teekonda pajatustega kaitserajatistest, lahingutest ja värvikatest tegelastest.

Muraka soostik on tõenäoliselt üks Eesti esinduslikumaid märgalasid. Tükike sellest võeti Ratva rabareservaadina kaitse alla juba 1938. aastal. Isegi varasel nõukogude ajal loodi siin 1957 a botaaniline-zooloogiline keeluala. Pole siis imestada, et täna on Muraka rahvusvaheliselt tähtsate Ramsari märgalade ja Natura 2000 võrgustikus. See on tõeline Ida-Viru pärl.
Lihtsaim viis talvisel rabal liikumiseks on suuskadel. Sestap kutsume sind Muraka rappa suusamatkale.

Tõenäoliselt toob just talvine aeg kõige paremini esile pankranniku tegeliku jugade rohkuse. Seekordsel pankranniku matkal saame imetleda tuntud Eesti kõrgeimat Valaste juga, aga ka vähetuntud Martsa, Kuristiku ja Kivioja jugasid. Lisaks veel mitmeid rohketest allikatest tekkinud jääkaunistusi klindil.

Kolm matka. Kõik huvitavad.
Kiviõlile tõukerattaga tiir peale
Kolme tipu jalgsimatk
Jalgsimatk metsikutel Küttejõu küngastel

Need hakkasid tööle! Kevadise sula ajal on lühike periood, mil nii kunstlikud kui looduslikud Ida-Virumaa veekogud on vetehaldjate ülemeeliku trallitamise mänguväljadeks. Voolud on tugevamaks tõugatud ja pursked kõrgemaks lükatud. Seiklusmaa nõiakatelde podin ja kuradibasseinide mulin näitavad oma hiilgust vaid lühikesel veerohkel ajal. Tulge vaatama!

Rohkem kui 7000 a vanune Punasoo on tänaseks teeninud auväärse Natura 2000 ala tiitli, vaatamata raba ümbritsevale tihedale kuivenduskraavide võrgule ja põhjaosas asuvale turbakaevandusele. Siit kõrvalt saab alguse Purtse jõgi ning siin on asunud vanarahva pelgupaigad. Oma matkakesel tutvume palumänniku ja siirdesooga, uurime soode taastamise protsessi, saame aimu kohalikust ajaloost ja otsime jälgi mööda oosi

Nii mõnedki matkasellid teavad, et Tudu järve metsaonni puhtas õhus on mõnus tududa. Sealset karget ja turgutavat Järvesoo õhku kutsume nautima pühapäevasel varahommikul koos loodusmehe Vahur Sepaga. Muheda loodusetundjaga teeme tiiru rabas ja järve ääres ning avastame treenimata silmale nähtamatuks jäävaid märke. Huvitav, hariv ja hingehellitav päeva alustus.

Rännak ühest mõisakohast teise läbi Uhaku karstiala kutsub nii ajaloo kui loodusehuvilisi. Saame kuulda lugusi mõisatest ning vastuseid küsimustele, mis on karst, kuidas saab jõgi maa alla kaduda? Retk Uhaku karstialal kevadise suurvee ajal tõotab tulla vaatemänguline oma vuliseva näitematerjaliga. 

Neerutit on põhjendatult nimetatud looduslikuks jääaja muuseumiks, kuid samas on see tuntud ka kui Kalevipoja tõngermaa. Matkal vaatame Neeruti kui Natura 2000 ala oose ning järvi ja katsume selgusele jõuda, kas veesilmad on tõesti tekkinud Kalevipoja hobuse neerudest? 

Viru rabas on käinud iga teine. Varudi rabake on aga pea kõigile tundmatu! Eesti Vabariigi 105 aastasel sünnipäeval kutsume avastama paika, kuhu vanad eestlased rajasid hiie ning mille kallale baltisaksalased läksid turbalabidaga. Tänasekski pole Varudi pääsenud majandustegevusest, kuid siiski on siin veel piisavalt laukaid, kus soohaldjad sulistada saavad. Laugaste labürinti suundumegi, et näha – kuulda Eesti loodusekillu sõnumeid.

Vahel on ajas muutunud keskkond kõige näitlikum, kuidas väärtused muutuvad. Üks selline koht on Tammiku aherainemägi. Kunagisele tammehiiele lükati põlevkivitööstuse laiendes sõna otses mõttes kivid peale. Üksikud iidsed puud on siiski veel säilinud ning kutsumegi uudistama paeklibunõlva ja hiiesalu kohtumispaika. Käime ka mäel ja uurime, kas on veel jälgi ülejäänud kahest naabruses asunud pühast hiiest. Loodushommiku kerge retkeke sobib kogu perele ning kerget kehakosutust leiame Kaevuri majast. Hinnas on kohv ja kook, mida kaevuripoja muhedate pajatuste kõrval mekkida.

Kevad käes! Sulavesi möllab! Nii kunstlikud kui looduslikud Seiklusmaa veekogud on vetehaldjate ülemeeliku hullamise mänguväljadeks. Voolud on tugevamaks tõugatud ja pursked kõrgemaks lükatud. Nõiakatelde podin ja kuradibasseinide mulin näitavad oma hiilgust vaid lühikesel veerohkel ajal. Kasuta võimalust kaema tulla!

Kutsume patseerima Toila Pikale tänavale ja pöörama tähelepanu pastoraalsele loodusilule, mis köitis tuntud luuletaja Severjaninit.

Hiljutine vihmarohkus on vetehaldjad eriti ülemeelikult hullama pannud! Nii kunstlikud kui looduslikud Seiklusmaa veekogud teevad praegu rekordeid. Kus vool tugevaim, kus purse kõrgem, kus podin-mulin ennenägematu! Tule meiega mõnetunnisele autotuurile, et avastada Ida-Virumaa vallatud veed. Koos käime neljas kohas, kuid giid jagab vihjeid, kuhu iseseisvalt veel vetevooge kaema minna.

Struugad ehk Narva vanajõed ja -luhad on üks Eesti ainulaadsematest elupaikadest. Luhad, roostikud ja endised jõesängid meelitavad siia hulganisti roo-, vee-, laulu- ja röövlinde. Kutsume kummiparveseiklusele jälgima seda omanäolist maastikku, veestikku ja rikkalikku suvealgussaginas sahmivat linnustikku vahetult.

Müstilisel kevadisel ajal puhkevad Ida-Virumaal kui seiklusmaal ka kummalised nõiakaevaud ja podisevad nõiakatlad, lisaks põrguaugud ja põrgumäed ning kuradibassein. Mis need on? Kus need on? Tulge meiega – selgitame ning näitame. Väljas olles hoiame üksteisega vahet, et igal ühel oleks tärkavas loodushõngus oma õhuruum.

Eesti põhjarannikul on hulga pea-lõpuga neemeotsi, kuid Letipea on üks erilisemaid – siin asub nii Eesti ja kui isegi Põhja-Euroopa suurim maapealne rändrahn Ehalkivi. Aga see pole kaugeltki vana kaluriküla ainus vaatamisväärsus. Siit leiame ka tuletorni, vanu piirivalve kaitsekaevikuid, teise rahnulahmaka Tagaküla Suurkivi, paar mälestuskivi traagiliste sündmuste meenutamiseks ja loomulikult väärtusliku linnukaitseala Natura 2000. Kutsume seda kõike avastama.