Treeningala turvalisuse ja efektiivsuse tõstmine (2023-2024)

Projekti raames teostati allolevad tööd:

  • Mägironimise elementide ala ümber paigaldati aed, mis tagab radade kasutamise turvalisuse. Treenerite/instruktorite tööpäevadel on ala avatud kõikidele matkaspordi huvilistele. Väljaspool tööaega on ala suletud ning eelkõige noored ja lapsed ei pääse sinna iseseisvalt ronima, minimeerides radadelt kukkumisohu.
  • Samuti aitab kinnine ala kaasa treenerite töö efektiivsusele. Treenerid ei pea enam iga treeningu või võistluse alguses mobiilseid radu üles panema ja lõpus maha võtma, mis on tohutult ajamahukas.
  • Kõikide radade algused toodi normaalsele kõrgusele, piiratud alale paigaldati lisaks 2 rada. See tagab radade kasutamise efektiivsuse. Keegi ei pea enam radadele pääsemiseks ukerdama redelil. Eriti oluline on see võistluste ajal, kus on olulised ka stardi ja finiši sooritused.
  • Soetati 1 automaatjulgestusseade.
  • Tänu automaatjulgestustele ei pea lapsed/noored enam pikalt ootama oma ronimisjärjege, sest seadmed võimaldavad ronida paralleelselt mitmel inimesel. Samuti muutuvad treeningud ohutumaks, sest treener ei pea ise julgestama ning saab juhendada ja jälgida kõiki lapsi korraga.
  • Soetati 2 soojakut, neist 1 varustuse hoiustamiseks ja 1 istruktaaži läbiviimiseks.
  • Soojakutest tulenev lisaruum tagab varustuse turvalise hoiustamise ja efektiivsuse. Varustus on kohe samas, vahetult treeningalal. Seda ei pea kaugelt tassima. Paranenud olukord tõstab treeninglaagrite treenerite ja võistluste kohtunike töö tõhusust. Kohtunikud ja juhendajad saavad oma tööd teha vahetus läheduses – soojakus. Vihmaste ilmade puhul on võimalus teostada instrueerimine ja juhendamine vihma eest kaitstult. Lapsed saavad oma ronimiskorda oodates olla soojas.

Projekti toetuse summa oli 31607.54 eurot ja omaosaluse summa 4435.13 eurot.

Projekt valmis Kirderanniku Koostöökoja piirkonna Leader toetusel.

Ida-Virumaal on karude kaitseks loodud kaitseala?
Ida-Virumaal on Eesti kõige järvederohkem piirkond?
Ida-Virumaal rajati Eesti esimene sookaitseala?
Ida-Virumaal harrastatakse sõitmist autodega, millel on ainult rool ja pidur.
Tõukerattamatk Eestimaa Ruhris võitis konkursil Ida-Viru Uus Seiklus  tiitli PARIM PIIRKONNA SEIKLUSLUGU 2019
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?
Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal on karude kaitseks loodud kaitseala?

1967. aastal  moodustati siin pruunkarude kaitseks loodusreservaat. 1981. aastal võeti kaitse alla Sirtsi soo. Täna tunneme seda ala Sirtsi looduskaitsealana, …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal on Eesti kõige järvederohkem piirkond?

Ida-Virumaal Alutaguse vallas paikneb Kurtna järvestik, mis on Eestis unikaalne oma järverohkuse poolest. Siin 0li umbes 30. ruutkilomeetril 42 looduslikku …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal rajati Eesti esimene sookaitseala?

Tükike Muraka looduskaitsealast võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui loodi Ratva raba reservaat kaljukotkaste kaitseks. Aastatega on kaitstavat ala …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal harrastatakse sõitmist autodega, millel on ainult rool ja pidur.

Ida-Virumaa on tuntud oma põlevkivi kaevandamise poolest. 1922 aastal algas Kiviõli mäe “ehitamine”. Mäele ladustati peamiselt poolkoksi ja põlevkivituhka.

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Tõukerattamatk Eestimaa Ruhris võitis konkursil Ida-Viru Uus Seiklus tiitli PARIM PIIRKONNA SEIKLUSLUGU 2019

Tõukerattamatk Eestimaa Ruhris Kohtla-Järve ajalooliste töölisasunduste vahel tutvustab selle põneva tööstuslinna mitut palet. Matkale on oodatud …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?

Külasta meie blogi.

Uuri edasi Alutaguse kohta

1/6