Eelkooliealiste ja esimeste klasside õpilastele sobivad kõige paremini mängulised lahendused. Otsingu-, arvamise- ja kompamismängudega on puuliikide õppimine põnev ja meeldejääv. Kõikide meeltega ilma tunnetamine teeb lihtsamaks ilmaolude ja ümbruse kirjeldamise.
Sihtrühmad: koolieelikud ja põhikooli I aste
Aeg: sügis (kohandatav ka kevadisele ja suvisele ajale)
Kestus: 1,5 h
Rühma suurus: maksimaalselt kuni 20 õpilast + 2 õpetajat
Hind: 170.- eurot/ 1 rühm
Korraga saame vastu võtta maksimaalselt 2 rühma.
Eesmärgid. Programmis osaleja:
- oskab kirjeldada ilmaolusid ja ümbritsevat keskkonda
- tunneb lehtede (sh okaste) ja viljade järgi 6-10 enamlevinud kodumaist puuliiki
- oskab puuliike kirjeldada
- tunneb huvi looduse vastu, käitub loodust hoidvalt
- tunneb huvi ilmamuutuste põhjuste vastu
Õpipädevused: õpipädevus, loodusteaduste pädevus, suhtluspädevus
Seos õppekavaga:
LA Keel ja keskkond: Looduskeskkond. Kodukoha loodus.
Keel ja kõne. Suhtlemine, jutustamine ja kuulamine.
PK Loodusõpetus: Aastaajad. Ilm. Organismid ja elupaigad. Inimese meeled ja avastamine, organismide rühmad.
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng
Meetodid: vaatlused, kirjeldamised, otsimised, määramised, kompamised, võrdlused, mängud.
Juhis õpetajale:
Sügiseti on Eestis ilmad väga muutlikud. Riietumisel tuleb alati arvestada vihma võimalusega. Riietus mugav ja sobilik looduses liikumiseks. Kaasa vihmakeep.
Programm sobib ka liikumispuudega õpilastele.
Läbiviimise koht: Jõhvi park
Kokkuleppel võimalik programm läbi viia praktiliselt kõikides parkides või õuealadel Ida-Virumaal. Programmi jaoks on oluline, et seal kasvab vähemalt 6-10 erinevat puud Eesti tavalisematest puuliikidest.
Tegevuste käik
- Sissejuhatus (5min) – tervitus, paari lausega programmi tutvustus, reeglite tutvustamine.
- Ümbruse ja ilmastiku tunnetamine läbi kõikide meelte (15min) – taevas, puud, maapind, värvid, lõhnad, helid jm ümbruses. Hetkel oleva ilmaolu juurde arutletakse, mis ilmanähtused veel võivad esineda (päikesepaiste, vihm, tuul, udu, külm, rahe…), miks ja mis nendega kaasneb.
- Õige puu otsimine (30min) – juhendaja näitab lastele puulehte ja/või käbi ja palub lastel see puu antud alal üles leida. Õigesti leitud puu all vaadeldakse koos juhendajaga antud puu peamiseid tunnuseid. Nii otsitakse üles 6-10 erinevat puud.
- Kompamisring (20min) – programmijuht paneb ringis olevate laste kätele, mis on neil selja taga, puuga seotud detailid ja esemed. Esmalt tuleb lastel ära arvata, mis neil käes on? Seejärel näitavad kõigile, kas läks täppi ning kirjeldavad, milleks esmeid kasutatakse ning kuidas nad on puudega seotud.
- Teatevõistlus (15min) – programmi jooksul õpitu kinnistamiseks toimub teatevõistlus, kus lapsed peavad nn „koju tooma“ erinevate puuliikide lehti, vilju vmt.
- Kokkuvõte (5min) – programmijuht tõstab üles käe ühe puuliigi lehega või viljaga ja küsib lastelt, mis puu leht/vili see on? Lapsed vastavad kooris. Nii korratakse kõikide õpitud puuliikidega. Lõpetuseks küsib programmijuht, kas puude õppimine on tore jms.
Õpetajatest saatjatel palume näidata eeskuju ilma kirjeldamisel, aidata jälgida teatevõistluse kulgemist ning assisteerida rühma haldamisel (hoida korda).
Õppematerjalid ja vahendid:
- Puulehed (leitavad loodusest)
- puude viljad (leitavad loodusest)
- puudega seotud esemed
- kompamiskott esemetega (ca 25 eset: tikud, pliiats, puuseen, käbi, tõru, tõru mütsike, kastan, puust vile, papitükk jmt)
- vile
Juhendajad:
Ingrid Kuligina on keskkonnahariduse ja õuesõppeprogramme loonud ja läbi viinud juba 2006. aastast, vahepeal Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistina. Ida-Virumaa Keskkonnahariduse Ümarlaua juhtrühma liikmena on ta alati kursis uusimate suundadega. 2011 nimetati ta maakonna aasta koolitajaks, aasta matkategelase tiitli on teeninud kolm korda. Ingrid koolitab ja koolitub pidevalt. Veel on ta nii kultuuri- kui loodusgiid, retkejuht, piirkonna turismiarendaja, Alutaguse Matkaklubi eestvedaja ning Eesti matkaspordi edendaja.
Heldi Aia on keskkonnahariduse ja õuesõppeprogramme läbi viinud juba 2008. aastast. Ta on lastele loodust vahendanud nii Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistina kui Mäetaguse Põhikooli loodusainete õpetajana. Heldil on Tallinna Ülikoolist magistrikraad, kuid jätkab pidevalt enda täiendamist erinevatel koolitustel.
Gradislava Juśmanova on hariduselt geograaf, kuid on keskkonnahariduse ja õuesõppeprogramme läbi viinud juba üle tosina aasta. Ta ei puudu üheltki keskkonnahariduse konverentsilt. Gradislaval on suur kogemus matkaalaste laagrite, kokkutulekute ja võistluste korraldamisel ning aastaid koolitas ta matkaringides välja noori auhinnatud matkasportlasteks. Praegu veab ta Kohtla-Järvel mälumänguringi. Lisaks on Gradislava Ida-Virumaa looduse-, ajaloo-, kultuuri-, tööstuspärandi giid.
Aili Reiman on olnud loodusainete õpetaja lausa 16 aastat. Suurt kogemustepagasit on ta siiski pidevalt täiendanud. Oma loodusteaduste bakalaureusekraadile on ta hiljuti juurde läbinud uurimusliku õppe-, muutunud õpikäsitluse ja muutuva õpetaja, suhtlemise ja koostöö ning erivajadustega lastele keskendunud kursuseid. Aili on ka aktiivne liige Eesti Keskkonnahariduse Ühingus.
