Uudised
Ida-Virumaal tegutsevad „nõiakaevud“?
Ida-Virumaal Kose külas tegutseb lausa kolm pulbitsevat kaevu. Kaevud puuriti sinna selleks, et suletud Ahtme kaevandus ei uputaks piirkonna metsasid ja üleliigne vesi suunata Sannikojja. Kaevude veeseis on sõltub põhjavee tasemest. Kaevud on eriti intensiivsed kevadise suurvee ajal, mil võib näha eriti uhkeid veesambaid.
Ida-Virumaal on Eesti kõige järvederohkem piirkond?
Ida-Virumaal Alutaguse vallas paikneb Kurtna järvestik, mis on Eestis unikaalne oma järverohkuse poolest. Siin 0li umbes 30. ruutkilomeetril 42 looduslikku järve, milledest tänaseks alles 38 järve. Kurtna järvestik on populaarne suvituspiirkond piirkonna elanike seas. Piirkonna metsad on seene- ja marjarikkad. Viimastel aastatel on järvede vesi tugevalt langenud. On selle põhjuseks põlevkivi kaevandamine, Vasavere veehaardest välja
Ida-Virumaal harrastatakse sõitmist autodega, millel on ainult rool ja pidur.
Ida-Virumaa on tuntud oma põlevkivi kaevandamise poolest. 1922 aastal algas Kiviõli mäe “ehitamine”. Mäele ladustati peamiselt poolkoksi ja põlevkivituhka. Ladustamine lõpetati 1967 aastal. Mägi seisis aastaid kasutuseta. Algselt alustati mäel motokrossiradade rajamisega. Juba aastaid toimuvad Kiviõli mäel motokrossi võistlused mäkketõusmisel. Tänaseks on mäel välja arendatud Kiviõli Seikluskeskus, kus leiab tegevus aastaringselt: talvehooajal murdmasuusatamine, mäesuusatamine ja
Ida-Virumaal rajati Eesti esimene sookaitseala?
Tükike Muraka looduskaitsealast võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui loodi Ratva raba reservaat kaljukotkaste kaitseks. Aastatega on kaitstavat ala laiendatud ligikaudu 13 000 hektarini, hõlmates enda alla rabasid ja metsi. Muraka on ka üks rahvusvahelise tähtsusega märgaaladest. Piirkond on elupaigaks erinevatele kaitsealustele liikidele. Siin pesitsevad erinevad kotkad ja lendoravad ning kasvab mitmeid haruldasi taimeliike.
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}